Kas olete kunagi mõelnud, miks mõnele inimesele mõjub psühhoteraapia paremini kui teisele?
Uus teadusuuring viitab, et vastus võib peituda meie geenides – täpsemalt DNA metülatsioonis, mis on üks viis, kuidas keha geenide avaldumist reguleerib.
Teadlased uurisid 30 inimest, kellel oli ravile allumatu depressioon (tuntud ka kui treatment-resistant depression ehk TRD) ja kelle lapsepõlves oli esinenud varajasi traumasid.
Osalejad said kas:
Traumafookusega kognitiivset käitumisteraapiat (TF-CBT) või EMDR teraapiat.
Enne ja pärast teraapiat võeti neilt vereproovid, et uurida, kas teraapia mõjutab nende DNA metülatsiooni mustreid.
Pärast teraapiat avastati muutusi teatud geenide juures, mis on seotud:
- Närvisüsteemi arenguga (nt BDNF, POU3F1)
- Põletikuliste protsessidega (nt ITGB1)
- Rakkude vahelise suhtlusega
Need muutused olid eriti märgatavad nendel, kelle sümptomid paranesid. See tähendab, et psühhoteraapia võib mõjutada meie epigeneetilist profiili – ehk meie geenide käitumist ilma DNAd ennast muutmata.
See uuring viitab, et teraapia ei muuda ainult meie mõtteid ja tundeid, vaid võib jätta füüsilise jälje meie kehale – isegi rakutasandil. See võib aidata tulevikus arendada isiklikumat lähenemist psühhoteraapiale, kus ravi valitakse ka epigeneetilise profiili põhjal.
Nii, et psühhoteraapia võib sõna otseses mõttes muuta meie bioloogiat.